Finantssektori uudised

Üleilmsed investeeringud fintech-ettevõtetesse ulatusid esimesel poolaastal 107,8 mld dollarini; tehti 2980 tehingut.

Riskikapitali rahastamine püsis tugev, kuid globaalsed fintech-investeeringud langesid
Kui 2021. aasta esimesel poolaastal olid globaalsed investeeringud finantstehnoloogiaettevõtetesse (fintech-investeeringud) 111,2 mld dollarit (3372 tehingut), siis 2022. aasta esimesel poolaastal langesid need 107,8 mld euroni (2980 tehingut), mis peegeldab kogu tehnoloogiasektori investeeringute kahanemist. Fintech-sektori tehingute kogumaht langes nii Põhja- ja Lõuna-Ameerikas kui ka EMEA (Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika) piirkonnas, samas kui Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas tehingute arv küll vähenes, kuid investeeringumaht näitas kõrgeimat aastatulemust kui kunagi varem. Selle piirkonna rekordinvesteeringute taga olid peaaegu täielikult kolm suurt ühinemis- ja omandamistehingut: Block omandas Austraalia ettevõtte Afterpay (tehingu väärtus 27,9 mld dollarit), KKR omandas Jaapani ettevõtte Yayoi (2,1 ml dollarit) ning Austraalia fintech-ettevõtted Superhero ja Swiftx ühinesid 1 mld dollari suuruse tehingu tulemusel.

Riskikapitali fintech-investeeringud on endiselt tugevad: Euroopas uus rekord
Ehkki globaalsed riskikapitaliinvesteeringud langesid 66,5 mld dollarilt 2021. aasta teisel poolaastal ning 2022. aasta esimesel poolaastal 52,6 mld dollarini, oli investeeringusumma, võrreldes kõigi muude perioodidega peale 2021. aasta, siiski lausa uskumatult suur. Kui riskikapitali rahastuse maht oli suurim Ameerikas (27,2 mld dollarit), siis EMEA piirkond saavutas uue kuue kuu rekordi (16,6 mld dollarit), millele aitasid kaasa kaks maailma suurimat fintech-ettevõtete rahastusvooru sel poolaastal: Trade Republic (Saksamaa) kaasas 1,1 mld dollarit ja Checkout (Ühendkuningriik) 1 mld dollarit. Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas jäid fintech’i suunatud riskikapitaliinvesteeringud üsna madalale, 8,6 mld dollari tasemele.

Ettevõtete väärtusele avalduva langussurve tõttu on IPO-de arv kahanenud peaaegu olematuks ja oodata on allahindlusvoorusid
2021. aastal olid fintech-investeeringud investorite tohutu huvi tõttu selle sektori vastu erakordselt suured. Ehkki praeguseks on need langenud varasemate aastate tasemele, jääb see sektor eeldatavasti investorite jaoks ka 2022. aasta teisel poolaastal ja 2023. aastal väga atraktiivseks. Siiski arvatakse, et fintech-investorid muutuvad ettevaatlikumaks, keskendudes võimalusi hinnates rohkem kasumlikkusele ja rahavoole. Samuti oodatakse, et investorid pööravad edaspidi enam tähelepanu traditsiooniliste finantsteenustega külgnevatele valdkondadele, nagu avaandmed ja detsentraliseeritud rahandus. Ka ettevõtete vahelistest (B2B) teenustest kujuneb arvatavasti investorite jaoks üks eelisvaldkondi.

Investorid otsivad järgmist suurt fintech’i võimalust
Globaalne turbulents turgudel mõjutas 2022. aasta esimesel poolaastal tugevalt paljude avalike tehnoloogiaettevõtete, sh fintech-ettevõtete väärtust. See koos muude olukorda raskendavate turutegurite mõjuga vähendas tunduvalt IPO-de korraldamise aktiivsust ning selle suundumuse jätkumist prognoositakse ka teiseks poolaastaks. Kui IPO-de uks jääb suletuks, võib teisel poolaastal näha allahindlusvoorusid (ingl down rounds): 2022. aastal väljuda kavatsenud ettevõtted püüavad ebasoodsates oludes kapitali kaasata.

Loe lähemalt

Pangad: tehisintellekti ja masinõppe rakendamine mudeliriski juhtimises

Tehisintellekt on pankade jaoks küll väärtuslik ja seda kasutatakse üha enam, kuid selle kasutamise juures tuleb arvestada ka teatavate riskidega.
Pangad ja finantsasutused on aastakümneid kasutanud näiteks riskide juhtimiseks või hindade arvutamiseks mudeleid. Sellega on alati kaasnenud oht, et mudeli ebaõiged andmed või ebakorrektne kasutamine viib otsuseni, mis toob kaasa negatiivsed tagajärjed, näiteks finantskahju. Seda riski nimetatakse mudeliriskiks.
Mudeliriski mõõtmiseks ja leevendamiseks on pangad võtnud kasutusele ulatuslikud ja keerukad mudeliriski juhtimise meetodid. Tehisintellekti ja masinõppe järjest suurenev kasutamine nõuab aga mudeliriski meetodite põhjalikku kohandamist.

Milliseid riske ja regulatiivseid nõudeid tuleb arvesse võtta?
Seadmata kahtluse alla tehisintellektil ja masinõppel põhinevate meetodite eeliseid, kaasnevad nendega siiski spetsiifilised riskid, mida praegustes mudeliriski juhtimise raamistikes veel piisavalt arvesse ei võeta. Eeldatakse, et tulevikus kasutatakse tehisintellekti ja masinõppe mudeleid ka valdkondades, mida mudelid varem ei toetanud või toetasid vähesel määral. Peale selle tuleneb üha rohkem nõudeid ka seadustest, näiteks tehisintellekti käsitlevast ELi määrusest.

Loe lähemalt

Jätkusuutlikkuse teema muutub aina kuumemaks. Uut liiki varade haldamise regulatsioon 2022

Juba eelmisel aastal märkisime, et reguleerivate asutuste, pankade ja investorite seas oli kõige aktuaalsem teema jätkusuutlik rahandus. Pärast 2021. aastal toimunud Glasgow kliimamuutuste tippkohtumist COP26 on see veelgi teravamalt päevakorras, nagu näitavad arvukad kliimamuutusi käsitlevad ametlikud avaldused kogu maailmas.
Poliitikakujundajad on agaralt ametis taksonoomiate ja ettepanekute väljatöötamisega, mis aitaksid varade haldajatel lõimida investeerimis- ja riskijuhtimisprotsessidesse keskkonna, sotsiaalsete aspektide ja juhtimisega (ESG) seotud tegureid. Reguleerivad asutused muretsevad rohepesu pärast ja kehtestavad avalikustamis- ja tootemärgistusnõudeid, et võimaldada investoritel teha teadlikumaid otsuseid. Börsiettevõtete ja finantsteenuste pakkujate aruandlusnõuded ning ESG-reitinguid ja andmeesitajaid käsitlevad regulatiivsed ettepanekud järjest täienevad. Need suurendavad varahaldajatele esitatavat teabevoogu ja mõned nõuded mõjutavad ka varade haldajaid endid.

Loe lähemalt

Piiril kohaldava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi mõju

CO2 hinnastamine on vanem tava, kui üldiselt arvatakse. Juba 1990. aastal kehtestas Soome maailmas esimese riigina süsinikdioksiidimaksu. Heitkogustega kauplemise süsteemid on olnud olemas juba peaaegu 20 aastat. Maailma esimene süsinikdioksiiditurg, Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem (HKS), loodi 2005. aastal. Seega ei tohiks tulla üllatusena, et pärast 2015. aastal sõlmitud Pariisi kliimakokkulepet (rahvusvaheline lepe, millega ühinenud riigid on endale võtnud heitkoguste vähendamise eesmärgid) on kogu maailma valitsused kavandanud ja rakendanud mitmesuguseid meetmeid ja meetodeid, et võidelda kliimamuutuste vastu ja saavutada kliimaneutraalsus. CO2 maksustamise algatused laienevad kiiresti ja nendest on kujunemas lahutamatu osa riikide poliitilistest strateegiatest Pariisi kokkuleppe alusel riiklikult kindlaks määratud eesmärkide saavutamiseks. Seisuga 1. aprill 2022 on rakendatud 68 üleilmselt CO2 hinnastamise algatust, mis hõlmavad nii süsinikdioksiidimakse kui ka heitkogustega kauplemise süsteeme.
Kui aina enam riike tulevad välja heitkoguste vähendamise algatustega, võib nende jaoks, kes ei püüa kasvuhoonegaase vähendada, kaasneda rahvusvahelise konkurentsivõime langus ning kaubanduse ja investeeringute suurem haavatavus, sest ettevõtetele avaldatakse üha enam survet tegutsemiseks jätkusuutlikumal ja keskkonnasõbralikumal viisil. Nagu oligi oodata, on riigid ja piirkonnad mitmesuguste meetmete rakendamisel liikunud siiski erinevas tempos.

Loe lähemalt

Basel 4: aeglased edusammud rakendamisel

Viimase Baseli reformipaketi (Basel 4) rakendamise üle EL-is peetavad arutelud kulgevad üle kivide ja kändude. Nüüdseks on üle kaheksa kuu möödas sellest, kui Euroopa Komisjon avaldas kapitalinõuete määruse (CRR3) muutmise ettepanekud, mille kohaselt tuleks Baseli nõudeid rakendada alates 1. jaanuarist 2025.
Ettepanekud on seadusandlikus menetluses küll edasi liikunud, kuid protsessi aeglustavad endiselt takistused ja eriarvamused, mis eelkõige pärinevad Euroopa Keskpangalt, kes on mures, et CRR3 võib kanduda liiga kaugele Baseli standardite soovitud „täielikust ja täpsest“ järgimisest, ning viimasel ajal ka ELi eelmiselt eesistujariigilt Prantsusmaalt, kes enne eesistumise lõppu jättis lauale potentsiaalsed kompromisslahendused.
Ühendkuningriigis aga oodatakse usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ametilt (PRA) üksikasjalikke rakendusettepanekuid alles 4. kvartalis, tervelt aasta hiljem kui EL-is. PRA on siiski ettevõtetele kirjutanud ja esitanud eeldatava ajakava sisemudelite rakendamise aruannete esitamiseks uue tururiskiraamistiku (FRTB) kohaselt.
Arvestades, et nii EL-is kui ka Ühendkuningriigis on Basel 4 rakendamisel veel palju teha, on ka pangad oma ettevalmistustega erinevates etappides. Siiski soovitatakse pankadel endiselt alustada ennetavate meetmete võtmisega juba nüüd, et uued eeskirjad, kui need ükskord lõplikult paika pannakse, neid jalust ei rabaks.

Loe lähemalt