Makseteenuse pakkuja teabekohustus piiriüleste maksete kohta

Alates 2024. aastast on makseteenuse pakkujad kohustatud pidama täiendavat arvestust ja esitama kvartaalselt aruande maksete kohta, mis vastavad kõigile järgmistele tunnustele:

  • ühe kvartali jooksul osutati sama maksesaajaga seoses makseteenuseid,
  • maksete koguarv ühe maksesaaja kohta ületas 25 makset kvartalis,
  • maksja asub ühes ELi liikmesriigis ja saaja teises liikmesriigis või ühendusevälises riigis.

Esimene aruanne tuleb esitada maksuhalduri e-teenuse keskkonnas või X-tee kaudu hiljemalt
30. aprillil 2024. Järgmised tähtajad on kvartalile järgneva kuu lõpus, st 31. juulil, 31. oktoobril jne. Mitteresidendist aruande esitaja peab esmalt taotlema Eestis mitteresidendina registreerimist. 

Kogutud makseandmeid hakatakse vahetama ELi maksuhaldurite vahel keskse elektroonilise makseteabe süsteemi (CESOP) kaudu, selleks et vähendada pettusi piiriüleses e-kaubanduses.

Filiaali aastaaruande esitamise tähtaeg läheneb

Tulumaksuseaduse järgi peab mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis registreeritud püsiv tegevuskoht, esitama kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu Maksu- ja Tolliametile püsiva tegevuskoha majandusaasta aruande allkirjastatud eksemplari. 

Majandusaasta aruanne peab sisaldama vähemalt järgmist:

  • tegevusaruanne, mille kirjeldatakse ka püsiva tegevuskoha tegevust Eestis,
  • bilanss,
  • kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne),
  • esindusõigusliku isiku kinnitus (allkiri).

Majandusaasta aruande esitamise tähtaeg on 30. juunil 2024, kui majandusaasta lõppes 31. detsembril 2023. 

Varsti tuleb esitada riikidepõhine aruanne

Suurkontsernide Eesti maksuresidendist liikmed, kelle majandusaasta lõppes 31. detsembril 2023, peavad teavitama Maksu- ja Tolliametit riikidepõhise aruande esitajast ja tema maksuresidentsusest hiljemalt
30. juunil 2024.

Riikidepõhine aruanne (ingl country-by-country report või CbC report) on rahvusvahelist kontserni puudutav aruanne, mis sisaldab teavet kontserni tulu, kasumi/kahjumi, tasutud ja kogunenud tulumaksu, osa- ja aktsiakapitali, jaotamata kasumi, töötajate arvu ning materiaalse vara kohta, samuti kontserni liikmete põhitegevusalade kohta. Riikidepõhine aruanne täidetakse eraldi iga riigi kohta, kus kontsern tegutseb. Aruande peab esitama kontsern, mille konsolideeritud tulu eelmisel majandusaastal oli vähemalt 750 miljonit eurot. 

Tavaliselt esitab riikidepõhise aruande kontserni emaüksus või mõni muu kontserni määratud üksus. Suurkontserni kuuluv Eesti ettevõte peab teavitama maksuhaldurit, milline kontserni liige esitab riikidepõhise aruande ja kus aruande esitaja on maksuresident.

Äritegevuse ümber struktureerimine ning sellega kaasnevad maksu- ja muud riskid

Muudatused majanduselus toovad kaasa vajaduse vaadata üle ka igapäevased äriprotsessid. Äritegevuse restruktureerimisega kaasnevad küsimused on mitmetahulised, ja kui nendega ei arvestata, võib see hiljem valusasti kätte maksta. Efektiivsuse tõstmine, tsentraliseerimine või kulude kärpimine võib tähendada midagi märksa enamat kui eraldi arvestuspõhimõtte, kohaldatava hinna või tehingu maksustamise arutamist. 

Oluline on mõista, kas näiteks siis, kui tehingute ahelat restruktureeritakse, tuleb tegelikkuses ka laovarud võõrandada, kliendilepingud üle anda ja hinnata varade väärtust. Kas antakse üle ka muud vara, sealhulgas intellektuaalset omandit? Sedasorti restruktureerimist võetakse tihti ette kontserni sees, mis tähendab, et tehinguid tehakse seotud isikute vahel ning tuleb läbi mõelda võimalikud tehingute hinnastamise muudatused ja nende põhjendatus siirdehindade vaatepunktist. Samuti tuleb kaaluda, kas ajakohastada siirdehindade dokumentatsiooni. Mõnikord läheb välisriigi kontsernil muutunud olukorras vaja Eestis käibemaksunumbrit, tööandjana registreerimist, püsivat tegevuskohta või tegevuslubasid. 

Meie nõustajad on valmis teiega kaasa mõtlema, et kaardistada riskikohad ja leida lahendused riskide maandamiseks.

Intressinõude kustutamine ja viivitused maksumenetluses

Tallinna Ringkonnakohus analüüsis kaasuses 3-21-2715/22 olukorda, kus maksuhaldur oli äriühingule määranud kohustuse tasuda aktsiisimaks ja esitanud intressinõude. Äriühingul tekkis kohustus tasuda aktsiisimaksu, kui riikliku järelevalve käigus tuvastati äriühingu territooriumil paiknevast haagisest kütus. Äriühing tasus maksuhalduri nõutud aktsiisimaksu, kuid taotles intressi kustutamist või arvestamata jätmist menetluse põhjendamata seisaku tõttu. 

Ringkonnakohus leidis, et maksekorralduse seaduse (MKS) § 114 lg 3, mis oli vaidlustatud maksuhalduri otsuse õiguslik alus, ei ole kohaldatav. Kohane õigusnorm intressi tühistamiseks on MKS § 119 lg 5, kuid see ei too selles juhtumis kaasa otsuse tühisust. Ringkonnakohus nentis, et seda lõiget puudutavast seletuskirjast nähtub, et õigusnormi kohaldamise eeldus on, et maksukohustuslane on ise õigel ajal täitnud kõik maksuhalduri korraldused ega ole muul moel menetluse viibimisele teadlikult kaasa aidanud. Kuna äriühingu esindaja taotles menetluse jooksul mitu korda tähtaegade pikendamist, ei saa seda eeldust lugeda täidetuks.

Peale selle leidis ringkonnakohus, et antud maksumenetluse puhul ei saa maksuhalduri tegevust hinnata üksnes selle ajakulu järgi, mis oleks kulunud kütuse mõõtmiseks ühes haagises, vaid maksumenetlust tuleb vaadelda laiemalt. Menetluse käigus kontrolliti lisaks vaidlusalusele mahutile teisi mahuteid äriühingu territooriumil. Seega tegi maksuhaldur menetluse ajal ka muid toiminguid ega mõõtnud kütust ainult ühes haagises. Seetõttu oli ringkonnakohus arvamusel, et vaatamata halduskohtu tuvastatud põhjendamispuudustele viivitamisega seoses, jõudis maksuhaldur õigele lõppjäreldusele. Ringkonnakohus langetas otsuse, et äriühing peab tasuma maksuameti esitatud intressinõude täies ulatuses, ning ka menetluskulud jäid äriühingu kanda.

Lisainfot kohtuotsuse kohta leiab siit.

Täpsema info saamiseks võtke kindlasti ühendust!