Maksuhalduril on õigus hinnata põllumajandus- ja metsamaa omandamise tõendi väljastamisel, kas maad kasutataks jätkusuutlikult ja oskuslikult

Ringkonnakohus analüüsis hiljuti lahendis nr 3-23-902/23 Maksu- ja Tolliameti (MTA) otsust, millega MTA keeldus tõendi väljastamisest äriühingule, kelle eesmärk oli omandada üle kümne hektari suuruse metsamaaga kinnisasi. Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (KAOKS) § 9 lg 3 järgi tuleb äriühingul enne taolise kinnisasja omandamist saada MTA-lt tõend, et äriühing on viimasel kolmel aastal enne tehingu sõlmimist tootnud Eestis põllumajandustooteid või majandanud metsa.
Maksuhaldur keeldus tõendi väljastamisest, kuigi äriühing oli täitnud seadusest tuleneva nõude ja teeninud kolme aasta jooksul põllumajandustoodete müügilt tulu (kokku 205 eurot). Maksuhalduri sõnul ei suutnud äriühing siiski tõendada, et ta suudaks pärast metsamaa omandamist seda maad sihtotstarbeliselt ja jätkusuutlikult majandada. 

Ringkonnakohus selgitas, et seadusega kehtestatud piirangu eesmärk on aidata maapiirkonnas luua, säilitada ja tugevdada ettevõtjaid, kes tegelevad elujõulise põllumajandusega. Põllumajandusmaa omandamisel saab KAOKS-i eesmärke täita eelkõige tingimusel, et maad hakatakse kohe jätkusuutlikult ja oskuslikult kasutama. Kohtu hinnangul on MTA peale faktiliste asjaolude ka pädev hindama, kas tõendi väljastamisega oleks tagatud seadusest tulenev eesmärgi täitmine.

Äriühing tugines ringkonnakohtule esitatud kaebuses ka asjaolule, et MTA on varem samadel tingimustel loa väljastanud, mistõttu äriühingu suhtes tehtud otsus rikkus põhiseadusest lähtuvat võrdse kohtlemise põhimõtet. Ringkonnakohus leidis, et tegu ei ole ebavõrdse kohtlemisega, kuna MTA on muutnud oma senist liiga formaalset tõendite väljastamise praktikat ja viinud selle kooskõlla seaduse eesmärgiga, mistõttu ei saa äriühing ka eeldada eksliku käitumise jätkamist. Ringkonnakohus jättis äriühingu kaebuse rahuldamata.

Pikendati Ukraina abistamiseks tehtavate kingituste ja annetuste tulumaksuvabastust

Riigikogu võttis 10. aprillil vastu tulumaksuseaduse muutmise seaduse, millega pikendati Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise võimalust. 

Kingituste ja annetuste pealt ei tule maksta tulumaksu, kui need on tehtud 24. veebruarist 2022. 31. detsembrini 2025 järgmistele juriidilistele isikutele:

  1. MTÜ Eesti Pagulasabi;
  2. MTÜ Mondo; 
  3. Ukraina Kultuurikeskus;
  4. Riigikaitse Edendamise ​​​​Sihtasutus;
  5. Eesti Punane Rist;
  6. Päästeliit;
  7. Rotary Klubi Tallinn Vanalinn.

Tulumaksuvabastust rakendati tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2024.

Maamaksuseaduse muudatused

Riigikogu võttis 19. juunil vastu maamaksuseaduse muutmise seaduse, millega saavad kohalikud omavalitsused (KOV) rohkem võimalusi otsustada maamaksu suuruse üle. Kehtima hakkavad järgmised maamaksuseaduse muudatused:

  • alates 2025. aastast suurendatakse elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlviku maksimaalset maksumäära 0,5%-lt 1,0%-le maa maksustamishinnast;
  • alates 2025. aastast suurendatakse muu maa (maa, mis ei ole elamumaa ega maatulundusmaa) maksimaalset maksumäära 1,0%-lt 2,0%-le maa maksustamishinnast;
  • 2025. aastal on maamaksu aastase kasvu ühetaoline üleriigiline piirmäär 50% või 20 eurot, kui maamaksu summa 50% suurenemine on väiksem kui 20 eurot;
  • alates 2026. aastast saavad KOV-id ise otsustada maamaksu aastase kasvu piirmäära protsendi (vahemikus 10–100%); 
  • alates 2026. aastast kehtestab iga KOV kodualuse maa maksusoodustuse suuruse eurodes ja kaob üleriigiline pindalapõhine maamaksuvabastus. Näiteks kaob siis Tallinna koduomaniku maksusoodustus, millega elumaa on kuni 1500 m² ulatuses maamaksust vabastatud. Uue korra järgi kehtestatakse maksusoodustuse summa vahemikus 5–1000 eurot;
  • esimese maamaksu makse suurus (seadus võimaldab maamaksu maksta kahes osas) kasvab 64 eurolt 100 eurole;
  • KOV-idele sätestatakse uus hiliseim kuupäev (senise 1. juuli asemel 1. oktoober), millal neil tuleb kehtestada maamaksu määrad, maamaksu aastase kasvu piirmäära protsent ja kodualuse maa maksusoodustuste suurus;
  • riigi omandis oleva ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega maa maamaksuvabastuse alust täpsustatakse.

Seaduse eri sätted jõustuvad eri ajal: 1. juulil 2024, 1. jaanuaril 2025, 1. märtsil 2025 ja 1. jaanuaril 2026

Täpsema info saamiseks võtke kindlasti ühendust!