InfoKuller juuni 2025

Käibemaksu standardmäär tõuseb

Käibemaksu standardmäär tõuseb 24 protsendini 1. juulil 2025. 24-protsendiline maksumäär jääb kehtima tähtajatult, kuna käibemaksumäära langus 22 protsendile 2029. aasta jaanuarist tühistati ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seadusega.

Alates 1. juulist ei ole õigust enam rakendada KMSi § 46 lõigetega 24 ja 25 kehtestatud 20% maksumäära.

Käibemaksumäära muutumisega seotud maksustamise näidetega saab tutvuda Maksu- ja Tolliameti kodulehel siin.

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse menetlusega saab tutvuda siin.

Julgeolekumaksu tühistamine, tulumaksu määra tõstmine

18.05.2025 võttis riigikogu vastu seaduse, millega tunnistati kehtetuks 2028. aastani kehtima pidanud julgeolekumaks. Küll aga muudetakse kaitsevõime tõhustamise vajadusest tingitult planeeritud maksutõus ettevõtlustulu maksu ja tulumaksu osaks ning seda tähtajatult. Muudatuse tulemusena on alates 01.01.2026 tulumaksumäär nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele 24% ja ettevõtlustulu maksumäär 22%.

Eelnõuga saab tutvuda siin

Töötutoetuse maksmise ja töötuskindlustuse seaduse muudatused

Riigikogu võttis 14. mail vastu töötuskindlustuse seaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt lõpetatakse alates 2026. aastast töötutoetuse maksmine ning selle asemel moodustatakse töötuskindlustushüvitise kaks alaliiki. Hetkel kehtiv termin „töötuskindlustushüvitis“ nimetatakse ümber „sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks“ ning juurde tekib uus alaliik ehk „töötuskindlustushüvitis baasmääras“.

Muudatuste kohaselt makstakse edaspidi töötuskindlustushüvitist baasmääras töötuna registreeritud isikutele, kes on enne töötuna arvele võtmist viimase 36 kuu jooksul töötanud vähemalt 8 kuud. Hetkel kehtiva töötutoetuse asemel, mida makstakse kuni 270 päeva, makstakse töötuskindlustushüvitist baasmääras kuni 180 päeva. Kõrge tööpuuduse määra korral pikendatakse seda perioodi 60 päeva võrra, ehk kuni 240 päevani. Baasmääraks loetakse 50% eelneva kalendriaasta töötasu alammäärast (2025. aasta töötasu alammäär on 886 eurot) ning see kehtib kõigile ühtselt.

Eelnevast sissetulekust sõltuvat töötuskindlustushüvitist saavad jätkuvalt isikud, kes ei ole töölt lahkunud oma algatusel, st kokkuleppel tööandjaga või enda süülise käitumise tõttu. Nii hüvitise suurus kui ka töötuskindlustusstaaži nõue jäävad samaks mis 2024. aastal. Vabatahtliku töötuse korral (tööleping on lõpetatud poolte kokkuleppel) makstakse tulevikus töötuskindlustushüvitist baasmääras.

Isikud, kes kindlustusstaaži nõuetele ei vasta (nt pikalt lapsehoolduspuhkusel viibijad), enam töötutoetust ei saa, vaid töötutoetus asendatakse toimetulekutoetusega, mida on võimalik taotleda kohalikult omavalitsuselt. Toimetulekutoetust on erandkorras võimalik määrata ka kuni 24-aastastele õpilastele ja üliõpilastele, kui suhted pereliikmetega on katkenud või vanematel puudub võimekus oma lapsi toetada.

Töötuskindlustuse seaduse muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2026.

Eelnõuga saab tutvuda siin.

Kohtulahend Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse osalise tühistamise kohta

Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus tühistasid hiljuti osaliselt Maksu- ja Tolliameti (MTA) maksuotsused, millega suurendati kahe füüsilise isiku maksukohustust kinnistu võõrandamiselt saadud tulult tasumisele kuuluva tulumaksu võrra.

Nimelt soetasid kaks füüsilist isikut 2010. aastal ühisomandisse hoonestatud kinnisasja ostuhinnaga 3 400 000 krooni (217 299,60 eurot). 2015. aastal võõrandasid nad pool kinnistust mõttelise osana hinnaga 108 650 eurot äriühingule, mille osanikud ja juhatuse liikmed olid nad ise. Äriühing ei tasunud ostuhinda müüjatele ettenähtud ajaks. 2018. aastal võõrandati kogu kinnistu 480 000 euro eest järgmisele äriühingule. Viimane kandis ostuhinnast kummagi füüsilise isiku pangakontole 54 325 eurot ning nende omandis oleva äriühingu pangakontole 371 350 eurot. Sellest summast valdava osa kandis äriühing 2018. ja 2019. aastal üle ühele kinnistu esialgsetest müüjatest.

MTA leidis, et kinnistu mõttelise osa äriühingule võõrandamise eesmärk oli vältida füüsilise isiku tulumaksukohustust. MTA oli seisukohal, et eelnevat kinnitasid mitmed asjaolud, näiteks, et äriühingul ei olnud vahendeid kinnistu osa ostmiseks ning kinnistu müüdi äriühingule viis aastat pärast selle soetamist soetusmaksumusele vastava hinna eest.

Tallinna Halduskohtu leidis, et MTA ei ole piisavalt põhjendanud oma järeldust, et kinnistu osa müügitehing oleks olnud näilik ja suunatud lubamatu maksueelise saamisele. Halduskohtu seisukoha kohaselt ei teki olukorras, kus füüsiline isik võõrandab enda kinnistu juriidilisele isikule soetusmaksumuses ning juriidiline isik võõrandab sama kinnistu omakorda suurema müügihinnaga edasi, maksukohustust füüsilisel isikul. Samas tekib aga soetusmaksumuse ja müügihinna vahena kasum juriidilisel isikul, kellel tekib ka tulumaksu tasumise kohustus äriühingu kasumi jaotamisel. Seejuures on juriidilise isiku tasandil jaotatavalt kasumilt tasumisele kuuluv tulumaksumäär kõrgem kui füüsilise isiku vara võõrandamisel tekkiva kasu maksustamise määr. Seega ei saa asuda üheselt seisukohale, et füüsilise isiku poolt kinnistu võõrandamisel juriidilisele isikule soetusmaksumuses ning juriidilise isiku poolt sama kinnistu edasimüümisel kõrgema hinnaga oleks saavutatud riigieelarve vaates maksueelis. Samuti tõi Halduskohus välja, et keelatud ega maksustatav ei saa olla asjaolu, et füüsiline isik võõrandab oma vara turuväärtusest odavamalt.

Tallinna Ringkonnakohus nõustus halduskohtu järeldustega, et maksuotsuse tegemiseks ei olnud täidetud maksukorralduse seaduse § 84 kohaldamise eeldused ning MTA omistas kaebajatele põhjendamatult tulu, mida viimased majanduslikus mõttes ei saanud.

Kohtulahendiga saab tutvuda siin.