- Alates 2010. aastast on Balti fondijuhid kaasanud 3,8 miljardit eurot
- Investeerimisaktiivsus Balti regioonis püsis eelnenud aastate tasemel ning tänu 2024. aastal tehtud 233 investeeringule ületas viimase kuue aasta investeerimismaht 1 miljardit eurot
- Baltimaade fondijuhtide regiooni väliselt tehtud investeeringud saavutasid rekordi, 173 miljonit eurot
- Esmakordselt kaasasid Balti fondijuhid suurema osa kapitalist mujalt kui Euroopast, põhiliselt USA-st
Alates 2010. aastast on Balti fondijuhid kaasanud 3,8 miljardit eurot, millest 2024. aasta lõpu seisuga on 1,1 miljardit eurot veel investeerimata kapitali (dry powder). Varajase faasi riskikapitalifondidel on hetkel suurim kapitali kättesaadavus (801 miljonit eurot), samas kui teistelt investeerimisstrateegiatelt (eriti väljaostu- ja kasvufondidelt) oodatakse täiendavaid kapitali kaasamis, teatas KPMG.
Baltimaade era- ja riskikapitali turul toimus 2024. aastal märgiline muutus, kuna esmakordselt kaasasid Balti fondijuhid enamiku kapitalist mujalt kui siit regioonist. Kapitalist 70% pärines rahvusvahelistelt investoritelt ja 54% väljastpoolt Euroopa Liitu, peamiselt USA-st. Samas Balti kapital mängib endiselt olulist rolli ning alates 2019. aastast on regiooni investorid panustanud üle 47% kogu kaasatud kapitalist, näitab värske raport, mille koostas KPMG Balticsi tehingute nõustamise meeskond koostöös Eesti, Läti ja Leedu Erakapitali- ja Riskikapitali Assotsiatsioonidega.
Raporti põhjal on Balti fondijuhid viimase kuue aastaga investeerinud üle 1 miljardi euro Eesti, Läti ja Leedu Baltimaade era- ja riskikapitali turule. Sellest 151 miljonit eurot investeeriti 2024. aastal. Kokku tehti mullu 233 tehingut, mis vastab viimase kolme aasta keskmisele.
Balti fondijuhtide seas kasvab rahvusvaheline suunitlus: mujale tehtud investeeringud saavutasid rekordtaseme – 173 miljonit eurot –, mis moodustas 53% kogu aasta jooksul investeeritud kapitalist.
Eelmise aasta fookus oli selgelt varajase faasi investeeringutel, mis moodustasid üle 35% kõigist investeeringutest, samas kui kasvufaasi investeeringud kasvasid aastaga 15%. Seevastu väljaostutehingute (buyout deals) aktiivsus langes märgatavalt võrreldes ajaloolise keskmisega.
“Kuigi turg seisis silmitsi mitmete väljakutsetega on 2025. aasta väljavaated ettevaatlikult optimistlikud. Fondijuhid ootavad 2025. aastal kvaliteetsete investeerimisvõimaluste tugevat voogu ning et väljumiste aktiivsus taastub pärast suhteliselt vaikset 2024. aastat,” võtab raporti tulemused kokku KPMG Baltics’i M&A valdkonnajuht Dmitri Ševoldajev.