InfoKuller

2026. aasta jaanuaris jõustus Euroopa Liidu halduskoostöö direktiivi kaheksas muudatus nimega DAC 8, mille alusel hakkab Maksu- ja Tolliamet koguma detailsemat teavet krüptovarade kohta. Direktiivi kohaselt rakendub 2026. aastast uus aruandekohustus krüptovarateenuste osutajatele, kes osutavad klientidele erinevaid krüptovaradega seotud teenuseid, sh hoiustamist, vahetamist ja erinevaid platvormiteenused.

Krüptovarateenuste osutajad (Crypto Asset Service Providers - CASPs) on alates 2026. aastast kohustatud koguma kasutajate andmeid, sh nende identiteedi, ostu- ja müügitehingute ja ülekannete kohta. Koguda tuleb füüsiliste ja juriidiliste isikute andmeid ning sealjuures ei ole määravaks kasutaja maksuresidentsus, vaid andmeid kogutakse nii residentide kui ka mitteresidentide kohta. Teabe välisriigi residentide kohta edastab Eesti Maksu- ja Tolliamet vastava residentsusriigi maksuasutusele ning sama põhimõte rakendub ka juhul, kui Eesti resident kasutab välisriigi platvorme.

Teenusepakkuja alustab andmete vahendamisega Maksu- ja Tolliametile pärast seda, kui talle on väljastatud tegevusluba ning esimene aastadeklaratsioon 2026. aasta andmete kohta tuleb esitada 2027. aasta juuniks. Direktiivi muudatus ei hõlma füüsilisest isikust krüptovara omanikke ega vabasta neid seni kehtivast deklareerimiskohustusest.

Vaata lisaks: siit

Eesti Vabariik on sõlminud tulumaksuga topeltmaksustamise vältmise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingud nii Omaani Sultaniriigi kui Liechtensteini Vürstiriigiga. Lepingud jõustusid vastavalt 14.11.2025 ja 26.12.2025 ning need rakenduvad alates 01.01.2026. 

Topeltmaksustamine tekib kui mitu riiki (tuluallika riik ja residendiriik) maksustavad maksumaksja sama tulu. Topeltmaksustamise vältimiseks kehtestab  maksuleping madalamad kinnipeetavad maksumäärad, annab teatud tulu maksustamisõiguse vaid ühele riigile või kehtestab maksu mahaarvamise kohustuse. Maksuleping sätestab ka reeglid topeltmaksuresidentsuse lahendamiseks. 

Kaebaja sai ühetoalise korteri emalt kinkelepinguga 2015. aastal ning müüs selle 2019. aastal. Kaebaja väitel oli tegemist tema elukohaga, mistõttu oleks müük pidanud olema tulumaksuvaba. Maksu- ja Tolliamet (MTA) leidis aga, et kaebaja ei kasutanud korterit oma põhilise elukohana ega saanud seetõttu maksuvabastust rakendada. 

Kaebaja tõi maksuvaidluses esile erinevaid tõendeid nagu osalemine ühistu koosolekutel; kliendikaardi kasutamine lähedal asuvas kaupluses; fotod auto parkimisest korteri juures; rahvastikuregistri kanne ja lähedaste seletused. 

MTA hindas esitatud tõendeid siiski ebapiisavateks, viidates asjaolule, et kaebaja omandas korteri kinkelepinguga, kuid tal oli samal ajal samas piirkonnas teine, kahetoaline korter, mis MTA arvates oli kaebaja tegelik elukoht. Lisaks tasus kaebaja ema jätkuvalt korteri kulud, naabrite seletused ei kinnitanud kaebaja elamist vaidlusaluses korteris ning mitmed tõendid ei olnud veenvad või kontrollitavad.

Tallinna Ringkonnakohus nõustus MTA seisukohaga rõhutades, et kinnisvara müügi tulumaksuvabastuse saamiseks peab maksukohustuslane ise veenvalt tõendama, et müüdud korter oli tema tegelik elukoht. Üksnes rahvastikuregistri kanne, kliendikaardi kasutamine kaupluses, fotod auto parkimisest maja juures, osalemine korteriühistu koosolekutel või lähedaste inimeste ütlused ei pruugi selleks piisavad olla.

Kohtulahendiga saab tutvuda siin.